* * *
 
 

Lugupeetud külastaja. Sinu ees on ühe eaka mehe koduleht. Ma ei ole kindel, kas see suudab Sind huvitada, kuid loodan siiski, et mälestused ühest elatud elust on seda väärt, et neid korrakski sirvida. Olen kirja pannud niihästi seda, mis on juhtunud otseselt minuga, kui ka seda, milline oli ajastu minu elu jooksul. Ma ei ole elukutse poolest ajaloolane. Järgnevatele lehekülgedele olen talletanud siit-sealt loetut ja kuuldut ja ka ise läbielatut. Loodan seejuures, et ma ei ole rikkunud kellegi autoriõigust. Kui Sa nüüd oled otsustanud lugemist jätkata, oled teretulnud. Kõike, mida olen kirja pannud, samuti ka minu albumites leiduvaid pilte võid vabalt kasutada. Loodan, et jätad endast teate ka minu külalisteraamatusse arvustuse, soovituse või ka kriitilise märkuse näol. Igasugune tagasiside on oodatud. Head lugemist!


 * * *



* * *


Mul ei ole kunagi olnud erilisi soove saavutada tuntust oma suhteliselt tagasihoidliku kirjandusliku andega. Kaugel sellest! Kogu minu sellesuunaline tegevus on seni piirdunud vaid kohustuslike koolikirjanditega, millega ma sain üldiselt üsna hästi hakkama. Ometi tuleb ükskord tahtmine, nagu paljudel teistelgi, mõne lausega kirja panna mälestusi ka oma elatud elust. Kas nüüd just sellepärast, et keegi neist midagi õpiks või mõne tarkusetera kõrva taha paneks? See ei olegi õigupoolest minu eesmärk. Iga inimene rajab oma elu ise, omaenda tarkuse ja jõuga. Keegi vana-aja tarkadest on öelnud: nõuanne ei ole kingitus, vaid vanade võlg noorte ees. Mis nõu suudaksin mina anda? Või veelgi enam: kes on need, kes seda nõu vajavad või kuulda võtavad? Harva õpib keegi teiste vigadest, enamjaolt on ikka omad vead need, mis kujunevad trepiastmeteks tulevasse ellu. Ainuke, mida iga inimene on võimeline korda saatma, on hoolitseda selle eest, et need trepiastmed ülejõu kõrgeteks ei muutuks. Järgnevatel lehekülgedel püüan anda lühikese ülevaate oma senisest eluteest. Eks siis igaüks otsustab ise, kas minu astmed on olnud kõrged või madalad.

Olen elanud  tavalist elu, nagu tuhanded teised enne ja peale mind. Mitte millegi poolest silmapaistvat. Mitte mingit põnevust minu eluloos ei leidu. Ja ometi - see on ühe inimese peaaegu terve elu. Elu oma rõõmude ja murede, saavutuste ja saavutamata jäämiste, leidmiste ja kaotamistega.
 
Nagu kõikidel inimestel, nii olid ka minul nooruses omad ambitsioonid, omad suured lootused millegi enneolematu ja tähtsa saavutamiseks. Oli tunne, et millegi poolest peaksin ma ju olema ainulaadseim kõikide teiste hulgas. Elu tegi omad korrektiivid ja kõikidest suurtest soovidest ja ootustest hoolimata jäi elutee enam-vähem tasaseks ilma eriliste tõusude ja mõõnadeta. Ja võib-olla nii oligi parem. Kõik suured saavutused vajuvad ajapikku unustusehõlma ja inimese kuulsust ei mäleta aastate möödudes enam keegi. Ei ole ükski veepiisk meres teistest tähtsam ega silmapaistvam. Kuid siiski moodustavad need tillukesed piisakesed üheskoos suure mere. Las siis ka minu elu olla üks pisike osa kõigest sellest, mis maailmas on toimunud.

Minu nimi on Heinar. Eesnime leidis ema mulle ühe rootsi kirjaniku novellist, perekonnanime olen saanud oma kaugetelt esivanematelt Viljandimaalt, kust on pärit minu isapoolne suguvõsa. Minu sünnipäevaks märgiti 18. september 1939, kui ma tulin ilmale Rakvere linnas oma vanemate esimese ja ainsa lapsena. Ähvardavad sõja-aastad koos kõige sellest tulenevaga tõmbasid kriipsu peale meie pere suurenemisele.
 

Olen, nagu paljud teisedki inimesed, oma elus saanud maitsta head ja halba. Tagantjärele vaadates ei ole kõik, mida olen pidanud heaks, olnudki ehk nii hea, nagu oleksin oodanud, kuid samuti pole olnud ka kõik halb nii halb, nagu oleksin kartnud. Oleme oma väikese perega, millesse kuulub minu abikaasa Juta ja mina ise, elanud suuremalt osalt üksmeeles ja suutnud toime tulla kõigega, mis meile osaks on langenud. Olen tihti saatust tänanud oma armastava ja hoolitseva abikaasa eest, kelle toel on olnud lihtne elust läbi minna. Loodan, et ka mina olen pakkunud talle endale ligilähedaseltki samasugust tuge.

Hea lugeja, kes sa neid ridu loed, palun suhtu kannatlikult minu poolt kirjapandusse ja ära mõista liiga rangelt kohut, kui kõik see tundub sinu silmis mõttetu.

Lugupidamisega

                      Heinar                      
 
Tallinnas 2007.a.
 
 
 
               Lisalugemist, mis sellele kodulehele ei mahtunud:

                                               "Mälestusi"
             Pilte ja meenutusi meie suvekodust 20 aastat hiljem
                                       
                                              "Mõtisklusi"
                                                Lühijutte
 
                                                 

 
 
 
 
 
 
 

 
 
 
 
free counters
 
 
 
 
 
                                             
 
 

Map IP Address
Powered byIP2Location.com